Teed

Mõned mu teekonnad

Posts Tagged ‘Malta

2010 – Malta

Mitmekesisel Maltal: elu nagu ajalooõpikus

Ilmunud Õpetajate Lehes, nr 26, 6. august 2010

Olen sageli mõelnud, et vana- ja keskaja mälestusmärkidest ning kunstiaaretest rikastesse maadesse sündinud lapsed on kohe oma elu algusest justkui ajalooõpikutesse sündinud. See, mida nende eakaaslased peavad koolis tuupima, on igapäevaselt nende ümber ja neid mõjutamas.

Suuruselt Hiiumaaga võrreldav Malta on üks neid riike, kuhu ajaloo tõmbetuultes on palju talletunud. Malta koosseisu kuulub seitse saart, neist suurim kannabki Malta nime, suuruselt järgmine on Gozo ning asustatud saarte hulka kuulub ka väga väheste elanikega Comino.

Rahvastiku tiheduselt on Malta maailmas kuuendal kohal. 95% selle riigi elanikest on maltalased, kes kõnelevad nii araabia juurtega malta (Il-Malti) kui ka inglise keelt, 2% on britid, enamasti eakamad inimesed, kes peavad Maltat oma pensionipõlve „heaks sadamaks“, ja 3% teiste rahvuste esindajad. Viimasel ajal on Malta avastanud ka eestlased, kes on sinna jõudnud kas abielludes või tööotsingutel. Väidetavalt elab neid Maltal veerandsaja ringis.

Malta on parasjagu nii väike, et temast võib päris ulatusliku pildi saada nädalaga. Samas on ta nii suur oma kultuurilise külluse poolest, et temasse süvenemiseks tuleb palju rohkem aega võtta. Allpool on juttu vaid mõnest käidud kohast.

Paleed ja kaunid aiad

Palazzo Parisio Naxxaris pole välispidiselt eriti huvitav. Rohkem paelub pilku tema vastas asuv suur kirik. Aga paleeruumid  kirendavad kullast-karrast ja rikkusest. Barokselt uhkustava Palazzo Parisio rajas 1733. a Malta valitseja Portugali suurmeister Manoel de Vilhena, 1898. aastast läks hoone markii Giuseppe Scicluna valdusse, kelle suguvõsale kuulub ka praegu. Kaheksa aasta jooksul restaureeris markii palee Itaaliast toodud töömeeste ja kunstnike abiga. Tulemus on muljettekitav.

Teine samanimeline villa – Palazzo Parisio – asub Vallettas ja seal töötab riigiasutus. Kunagi kuulunud need ühele omanikule, kuid praegu erinevatele. Naxxari palee on avatud muuseumina rahvale vaatamiseks, seal korraldatakse pidulikke sündmusi ja pulmapidusid.

Aed on kaunis ja õiterohke. Kõiksuguseid imelikke puid on siin ka, üks on kummaliselt okkaline, nagu kaktus, halli tüvega kõrge puu, aga lehed meenutavad midagi kastani omade taolist. Meie hulgas igatahes polnud nii tarka taimetundjat, kes oleks osanud sellele puule nime leida.

Vanade villade juures ja valitsejate park-aedades on loodus imelopsakas. Muidu on Malta aga üsna karmiilmeline. Et maastik on kivine, on siinsed aia- ja põllupidajad lausa kangelased. Põllud on väikesed, lapike lapikese kõrval ja rohkete kiviaedadega üksteisest eraldatud. Kiviaiad on ühtlasi ka tuuletõke ning mingil kavalal vanaaegsel kombel koguvat nad enda alla vett, mida põlduril vaja läheb. Järvi ja jõgesid Maltal pole.

Maltal pole ka metsa, ei ole meile nii iseloomulikke looduslikke matkaradu. Puid kasvab vähevõitu, aga sidruni-, apelsini- ja oliivipuud ning palmid on siiski sagedased. Kaktused ja agaavid sirguvad siin silmanähtavalt meelsasti. Lopsakama taimkattega on Gozo saar.

Meistrite küla

Sõitsime Ta’qali meistrite külla. Arvasime, et see on midagi rahvuslikus stiilis, meie vabaõhumuuseumi taolist. Tegelikult on endise lennuvälja suured mahajäetud angaarid kohandatud töökodadeks ja poekesteks, kus müüakse kõikvõimalikku käsitööd. Meil siin Eestis ei tuleks kõne allagi nii halvasti korrastatud kohta turistide viimine. Maltal, tundub, elatakse võimalustele vastavalt, ei pingutata iga hinna eest üle oma võimete ja kasutatakse ära ka kitsamad olusid. Igatahes on klaasitöökoda ja selle kaup lausa vapustavad, kõikvõimalikes värvitoonides ja imekaunid. Hiljem poodides me enam nii kaunist klaasimaailma ei kohta – õigesti teevad need, kes Ta´qalist kõik ära ostavad, mida tahavad. Hinnad pole siiski kuigi odavad.

Vaatasime ka hõbedatöökoda, mille kohta kehtib kõik sama – väljast mannetu, seest rikkalik. Põhiehe on Malta rist igal moel.

Kohtumised Eestiga

Kui viiendal reisipäeval Marsaxlokki kalurikülla kuulsaid just Maltale tüüpilisi paate luzzusid vaatama jõudsime, jäi esimesena silma hoopiski veesõiduk, mis “Estonia” nime kandis. E-tähe erilise kuju pärast selle pardal esialgu veidi kahtlesime, aga päästerõngas kinnitas nähtut. Sulaselge “Estonia”.
Küsisime paadi peremehelt, millest selline nimi ja ütlesime, et meie olemegi Estoniast elik Eestist, hoopis teise mere äärest. Noormees vastas, et ei tea, millest see nimi. Tema olevat paadi koos nimega eelmiselt omanikult ostnud. Registreeritud on see “Estonia” Malta pealinnas Vallettas. Ilus kokkusattumus igatahes.
Eriti kirevaid maagiliste silmadega dekoreeritud luzzusid imetlesime ka. Meresinise veega sobivad need muinasjutuliselt hästi kokku.
Teine Eesti-teemaline kohtumine oli meil sellel reisil veel. Hotelli restoranis pidas üheksat ametit 22-aastane kokandusefänn Matthew, kes 16-aastaselt oli Tallinnas käinud. Tallinn ja eestlased jätsid noormehele sügava mulje. Meeles on “Tere!” ja viru valge viin. Supermarketist ostetud toit. Lahedad inimesed.
Tänuks nende heade mälestuste eest korraldas Matthew meile malta toitudega õhtusöögi nn fenkata, mille veinidegusteerimist ja suurepärast külmlauda kroonis küülikupraad, mida ainult auväärsetele külalistele ja suurte pidude ajal erilise roana pakutavat. Maitses küll hästi. Paljud meie hulgast kiitsid, et üsna samamoodi, nagu meie vanaemad vanasti praadi moorisid.

Kindluslinnad, templid ja kirikud

Kui meie siin oma Toompead ja linnamüüre vägevateks kindlusteks peame, siis Maltaga võrreldes tunduvad need väheste ja väikestena. Malta linnad, mis tihedalt üksteisesse kinni kasvanud, on tõepoolest kindlused. Neisse on jäänud midagi foiniiklastelt, kartaagolastelt, roomlastelt, araablastelt, kastiillastelt, hispaanlastelt, prantslastelt, itaallastelt ja inglastelt – kõigilt, kes riburada pidi Maltat endale on tahtnud hoida.

UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvad Malta ja Gozo kivitemplid on väidetavalt palju vanemad kui Egiptuse püramiidid või Stonehenge. Maltal on kokku seitse eelajaloolist templit. Vaatamas käisime nelja. Vanim neist olevat Gozo saarel paiknev Ggantija – gigantide ehitatud – templikompleks, mis pärineb u 3600. a eKr. Hiiglaslikud kivirahnud ehk megaliidid tekitavad hämmastust, paiguti ulatuvad templimüürid kuni 6 m kõrgusele.

Valletta, ametlikult Il-Beit Valletta, on Malta pealinn, umbes kilomeeter pikk ja 600 meetrit lai, sirgete tänavatega. Kui UNESCO kandis Valletta maailmapärandi nimestikku, kirjeldati seda linna kui üht suurima ajalooväärtuste kontsentratsiooniga paika maailmas. Tegemist on täielikult säilinud keskaegse linnaga katedraalide, kirikute, kindluste ja lossidega.

Maltal on ligi 360 kirikut ja katedraali. Neist kuulsaim on Vallettas asuv Ristija Johannese katedraal (St Johns Co-Cathedral) – väljast tavaline, seest ülirikkalik.

Malta saare keskpunktis asuv Mosta linn on tuntud Santa Maria kiriku poolest, mille maltalasest arhitekt Giorgio Gronet de Vasse on ilmselt võtnud eeskujuks Rooma Pantheoni. Kaugele paistev 61 meetri kõrgune kuppelkirik on väidetavalt suuruselt kolmas Euroopas ning üheksas maailmas.
1942. aasta 9. aprilli õhtupoolikul, kui ligikaudu kolmsada inimest oli kogunenud missale, tabas sakslaste õhurünnaku käigus lennukilt heidetud pomm Mosta kiriku kuplit, kukkus läbi selle põrandale kedagi vigastamata ning… ei lõhkenud. Pommi koopiat saab näha kiriku väikeses muuseumis. See on muutunud omamoodi palverännaku objektiks. Ime oli sündinud. Nii tuntaksegi nüüd Mosta suurt kuppelkirikut kirikuna, kus on pomm.

Lisaveerg

Teistmoodi kui meil

Maltal on palju igapäevaseid asju teistmoodi kui meil ja see paneb mõnede asjade väärtuse üle järele mõtlema.

Hotelli vannitoas hakkab silma silt, mis keelab kraanivee joomise. Hambaid pestes ajab oksele. Vesi on väga soolane. Pesemegi end kogu reisi vältel selle soolase veega, mis on saadud merevee töötlemisel. Ühes toas olevat proovitud selle veega kohvi keeta – sant mekk olevat asjal küljes olnud. Katset igatahes ei korratud. Hotellis, kus elab meie giid, pole vett üldse. Veeprobleem on Malta suurimaid muresid, paljudes kodudes seda ei jätku ja vannivõtmine on suur luksus. Põldurite veemurest oli juba eespool juttu. Koju Tallinnasse tagasi jõudes tunneme siinsest veest, mille üle küll palju jorisetud on, suurt mõnu.

Maltal on inimesed sõbralikud ja üksteisest lugupidavad. Kitsastel tänavatel tuleb ette palju liiklusprobleeme. Küll ei mahuta parkimisplatsilt minema sõitma, küll on keegi peatunud seal, kus see teisi häirib. Aga me  ei näinud kordagi, et neid probleeme oleks lahendatud teise autojuhi peale karjudes, teda solvates või isegi kolkida ähvardades. Jah, autosignaalid küll kaikusid pikalt, aga konfliktsetes olukordades oldi väga rahulikud. Lausa imekspandavalt meie jõmmide liikluskultuuriga harjunute jaoks.

Maltal olevat kõige vähem vargusi Euroopas. Taskuvargaid, kellest näiteks lähinaabruses oleva Itaalia sadamalinnad kubisevad, me tõepoolest ei kohanud. Ei olnud tänavapildis ka näha kodutuid ega kerjuseid. Võib-olla on see müüt, aga Maltal suhtutavat abitutesse ja eakatesse väga hästi. Vanaemad on lugupeetud inimesed ja kellelegi ei tule pähe neid penskariteks sõimata. Vanu inimesi on liikvel palju ning neid abistatakse, kui nad seda vajavad.

Maltalane märkab ka linnavõõrast. Naeratab talle sõbralikult, juhatab teed, kui vaja. Et inglise keel on seal kõigil suus, on selle oskajatel Maltal mõnus asju ajada. Pealetükkivaid müüjaid ja oma kauba pakkujaid nagu see on iseloomulik araabiariikides, mida Malta nii mõneski osas meenutab, pole siin samuti. Müüjad lasevad rahulikult kaupa vaadata ja annavad lahkelt nõu, kui vaja. See kehtib ka turul ja tänaval kauplejate kohta.

Klassivahed ja kontrastid on siiski märgatavad. Ka pisiasjades. Rikaste linnajagudes on näiteks prügikastide kaante kohale tehtud katted, mille peal on lillekastikesed, et prügi silmi ei häiriks. Kellelegi ei tule pähegi neid kaste pikali virutada või lillepanu lõhkuda. Vaesemates kantides ajab üks prügi teist taga, tundub, nagu poleks juba ammu koristatud. Nähtavasti ollakse nii harjunud.

Minu fotod.

Advertisements

Written by Lin

06/08/2010 at 18:25

2010 – Malta piltides 2.

leave a comment »

Veel mujalt ülejäänud pilte 🙂  Ka see postitus täieneb veel sedamööda, kuidas on aega piltidega tegelda.

Soe kliima, lopsakad taimed…

… ja palju värvikirevust ning toonivarjundeid, lõhnu ka.

Ja selles lõhnakülluses avanevad kuskile väravad.

Puud on igaüks isemoodi kõverad, niiskuse ja sooja järele paindunud…

… ja nende vahelt paistab veel üks värav koos muinasjututorniga.

Aga vahepeal põikasime paika, kus ilu väliselt polnud, aga seespool kaunid klaasid ja särav hõbe ning kuld – Ta’qali meistrite küla.

San Antoni aiad – taas roheluse võidukäik nagu Palazzo Parisio aiaski. Kui palju on inimene siin näinud vaeva nende taimede hooldamisega.

Ja millest kõigest oskavad pajatada niisugused hiiglased!

Written by Lin

28/07/2010 at 18:44

Posted in 2010, Pilti kah

Tagged with

2010 – Malta, piltides 1.

leave a comment »

Mõned esimese päeva pildid, mis on mujalt üle jäänud. Postitus täieneb veel…


Meie hotellitoa igapäevane rõduvaade – Malta kõrgeim hoone St Juliansis.


Esimene Maltal nähtud kirikutest. Neid on siin üle 300, üks uhkem kui teine.


Palazzo Parisio lähistel.


Sama kirik väljast, piiskopivapiga ukse kohal.


Palazzo Parisio külalislahke lõvi.


Sissepääs Palazzo Parisio aeda.


Palazzo Parisio saalide sära.


Palazzo Parisio söögituba.


Palazzo Parisio magamistuba.


Palazzo Parisio kuningakassid.


Aed.

Written by Lin

14/07/2010 at 22:41

Posted in 2010, Pilti kah

Tagged with

2010 – Malta

leave a comment »

See postitus täieneb aeg-ajalt.

Malta lugusid minu teistest blogidest:

http://iltaka.blogspot.com/2010/08/igatsus.html

– Malta salapärased jäljed, meresina.

http://iltaka.blogspot.com/2010/07/silmailu.html

– Malta klaasikunsti ilu, Ta’qali meistrite küla.

http://iltaka.blogspot.com/2010/07/hiiglaste-jaetud-moistatused-2-tarxieni.html

– Tarxieni templid ja nn paksud naised, viljakuse jumalannad.

http://iltaka.blogspot.com/2010/07/hiiglaste-jaetud-kusimargid-1.html

– Ggantija templid.

http://iltaka.blogspot.com/2010/07/rusuvad-ja-moistatuslikud-luukambrid.html

– Rabati katakombidest ja nende seostest Püha Paulusega.

http://iltaka.blogspot.com/2010/06/teistmoodi-kui-meil.html

– Mõned tähelepanekud Eestiga võrreldes teistmoodi asjaoludest ja tavadest.

http://iltaka.blogspot.com/2010/06/maltal-kohtumised-estoniaga.html

– Eestiga seostunud kohtumistest Maltal mais 2010.

Malta ingleid:

http://suleke.blogspot.com/2010/06/malta-ingleid-1-palazzo-parisio.html

– Palazzo Parisio ajalugu ja sisekujundus.

http://suleke.blogspot.com/2010/06/malta-ingleid-2-valletta.html

– Malta pealinnas La Valletta nähtud inglid.

http://suleke.blogspot.com/2010/06/malta-ingleid-3-mosta-ime.html

– Mosta “pommiga kirik”, üks maailma suurimaid kuppelkirikuid.

http://suleke.blogspot.com/2010/06/malta-ingleid-4-igapaevased-inglid.html

– Lihtsalt tänavalt.

http://suleke.blogspot.com/2010/06/malta-ingleid-5-karmeliitide-juures.html

– Karmeliititide kloostris ja muuseumis “vaikivas linnas” Mdinas.

Written by Lin

05/07/2010 at 10:25

Posted in 2010

Tagged with

Kaitstud: 2010 – Malta

leave a comment »

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Written by Lin

04/07/2010 at 20:33

Posted in 2010, Päevik

Tagged with