Teed

Mõned mu teekonnad

1978 – Nigeeria

Päike kui kuumendav punkt

© Linda Järve
Ilmunud ajalehes Noorte Hääl nr. 35, 10. veebr 1979.

IV
Uusimast ajast

Nigeeria poliitiline iseseisvus kuulutati välja 1960. aastal. Siitpeale toimus järjestikku mitmeid riigipöördeid, millega näiteks “Välispanoraami” lugejad kindlasti kursis on. Võimuvahetustega kaasnesid etnilised kokkupõrked. 1967. aastal pärast Idaregiooni lahkulöömist nn. Biafra vabariigiks algas kodusõda. Biafra vastupanu soodustas suurel määral sealseist rikkalikest naftavarudest huvitatud Lääne (eriti Prantsuse) naftamonopolid toetus. 1970. aasta jaanuaris õnnestus föderaalvägedel sundida separatistid kapituleeruma. Seoses Biafraga ei saa mööda minna Hiina osast Nigeeria kodusõjas. Hiina osutas Biafra separatistidele nii poliitilist kui ka sõjalist abi. Biafrat toetasid USA, NATO liikmesriigid ja LAV. Iga päev said separatistid kuni 80 tonni relvi, sealhulgas ka Hiinalt.

Juulis 1975 toimus Nigeerias järjekordne riigipööre, riigipeaks ja ühtlasi Kõrgema Sõjaväenõukogu esimeheks sai Murtala Mohammed. Tema poolt ettevõetust väärib erilist märkimist uue konstitutsiooni ettevalmistamise komitee kinnitamine, millega astuti esimene samm, teostamaks võimu tsiviilisikutele üleandmise mahukat nelja aasta programmi. Tsiviilvalitsuse taaskehtestamist on oodata tänavu (1979 – minu märkus).

Olusegun Obasanjo 1978. a (Foto: Wikipedia)

13. veebruaril 1976 oli Lagoses taas riigipöördekatse. Tollesama päeva õhtul teatas sõjaväeline föderaalvalitsus, et mäss on maha surutud ja olukord riigis on valitsusele ustavaks jäänud politsei ja relvajõudude täieliku kontrolli all. Järgmisel päeval peeti Nigeeria Kõrgema Sõjaväenõukogu istung. Selle lõppemisel teatati Murtala Mohammedi hukkumisest. Riigipea kohale määrati Nigeeria sõjaväe kindralstaabi ülem kindralleitnant Olusegun Obasanjo, varem tähtsuselt teine mees Mohammedi valitsuses, peaminister.

(Märkus: Praeguse seisuga teame, et Olusegun Obajanjo oli Nigeeria sõjaväeline riigipea aastatel 1976 – 1979   ja president aastatel 1999 – 2007.  Huvitav on see, et ta on rahvuselt joruba, tema eesnimi tähendab “Jumal on võidukas”. Toona seal viibides oli meie grupi jaoks oluline ja naljakas tõik, et kui Lagoses meie hotellivoodites olevatele paljastele magamismattidele lisaks voodilinasid ja mäletamist mööda ka padjapüüre palusime, siis saime need koos teatega, et nende saamiseks olevat loa andnud sõjaväenõukogu juhataja.  Aga me olime selles rahu ja normaalseisundit taotlevas riigis ka esimene turismigrupp üle pika aja. –  minu märkus.)

1976. aasta veebruarist loodi Nigeerias 12 osariigi asemel 19. Aasta lõpupoolt tähistasid riigi uue konstitutsiooni arutlemine ja Asutava Kogu valimistele eelnevad kohalike omavalitsusorganite valimised.

Kohalike valimiste iseloomulik joon oli naiste osavõtt, mis alles hiljuti oli maa põhjaosas islamiusu tõttu võimatu. Nüüd on naistel õigus valida ja olla valitud.

Ka Obasanjo valitsus jätkab üleminekuprogrammi punktide täitmist.

Meie juhtivaid afrikanolooge, NSV Liidu TA Aafrika Instituudi direktor professor Anatoli Gromõko on Nigeeria välispoliitikast kõneldes rõhutanud selle suhtumist NATO-sse: “Nigeeria välisasjade föderaalkomissar Joseph Garba on teatanud, et sõltumatu Aafrika ei vaja Aafrika probleemide reguleerimise valemeid, mille on välja töötanud “heasoovijad” Pariisis, Washingtonis või teiste maade pealinnades.”

Üldjoontes taotleb valitsus riigi majanduse nigeriseerimist ja välismonopolide tegevuse piiramist. Nigeeria välispoliitika on sõltumatu, taotleb sõbralikke suhteid kõigi riikidega, toetab Aafrika rahvuslikke vabastusliikumisi, võitleb neokolonialismi ja rassismiga.

Ja lühikeseks majanduslikuks iseloomustuseks piisab ehk faktist, et Nigeeria rahvuslikku koguprodukti (milles valdavas osas naftatoodang) võib viimastel aastatel julgesti kõrvutada LAV-i omaga.

Niipalju siis Nigeeria Föderatiivse Vabariigi – kõige suurema elanike arvuga Aafrika riigi – uusima aja kirevusest, mida võiks võrrelda tema paljude etniliste gruppide riietuse ja tavade kirevusega.

Näide Nigeeria tavade kirevusest: tantsijad rahvapeol. Postkaart (1978) minu kogust.

/Järgmine osa: V – Risti-rästi nagu sipelgapesas./


Advertisements

Written by Lin

02/04/2011 kell 16:02

%d bloggers like this: