Teed

Mõned mu teekonnad

1975 – Taani

1975  –  Taani-Norra-Rootsi-Soome. Skandinaaviamaade kruiis “Baltikal”.

Lapid lendavalt vaibalt
© Linda Järve
Ilmunud “Noorte Hääles” nr 290, 13. dets 1975.

/Märkus: Et see lugu on ühe korraga blogisse panemiseks liiga pikk ja hõlmab erinevaid riike, siis olen selle jaganud osadeks. Kuna 1975. aastal tehtud ja ajalehes avaldatud minu fotod on halva kvaliteediga ja ka kaotsi läinud, siis kasutan nende osade illustreerimiseks kaasa toodud postkaarte ja reklaammaterjale.

II OSA –  TAANI, Helsingör/

Helsingöri lossist mul pilti pole. Küll aga sobivad siia vaated Kopenhaagenist, kus ka Anderseni väike merineitsi mõtiskleb. Postkaart (1975) minu kogust.

 

Lossikeldris magaja

“Mu kallid sõbrad, jätan teid jumalaga õhtuni. Olete Helsingöris teretulnud.” (W. Shakespeare)

Hea tahtmisega võisime sellel vihmasajusel lossiõuel silme ette manada kõigehullema-kõigetargema Taani printsi või õrnukese Ophelia, salaliku Claudiuse või õe eest seisva Laertese. Võis kujutleda kõiki neid taas siin elavat, siis aga tuli meelde, et pole neid siin olnudki, et sama hästi kui Helsingöris võiks ehk Hamleti lossiks nimetada ka “Hamleti” filmimiseks Rannamõisa püstitatud ehitist, kui see veel alles oleks. Isekeskis ühendaksid neid siis eelkõige mõlema õue peal “Hamletis” mänginud kuulsad näitlejad: Helsingöris Lawrence Olivier ja paljud teised, Rannamõisas Innokenti Smoktunovski. Taanlastele teeb aga Kronborgi lossi tähtsaks mitte niivõrd Hamleti hiilgus, mis, tõsi küll, võimaldab turismist tulusid koguda, kui keegi, kes pärimuste järgi tollesama Hamleti lossi keldris magab.

Tol päeval, kui meie Helsingöris käisime, oli pääs lossikeldrisse laudadega kinni löödud: kellegi ettevaatamatu küünal oli keldris pahandust teinud. Nõnda pidime leppima üksipäini teadmisega, et sügaval maa-aluses, kuhu keegi ei vaata, istub sõjarüüs Taani Holger, toetades väsinud pea võimsatele kätele. Ta on maganud nii kaua, et tema pikk habe on kinni kasvanud laua marmorkattesse. Unes näeb ta kõike, mis sünnib Taanis. Kuni tema maad ei ähvarda mingisugune tõsine oht, võib Holger rahulikult magada, aga kui peaks saabuma hirmuäratav minut, ärkab vägilane kaitsmaks kodumaad.

Helsingöri loss oli mõistagi parim paik sündmuste keskpunktiks olemiseks, järelikult ka parim paik, kus meieni Hans Christian Anderseni muinasjuttude kaudu jõudnud Taani Holger rahus puhata võis. XV sajandil seisis siin võimas Kroni kindlus. Tollal ja sajandeid hiljem valvasid Helsingör ning vastaskaldal asuv Hälsingborg kõiki meresõitjaid, kes Sundi läbisid ning kogusid oma kindlate seinte taha maksumiljoneid. Praegu on mõlemad linnad laevatekil seisjale lihtsalt ühe omapärase vaate lahutamatud koostisosad ning reis läbi Sundi ning Kattegati oma tormise mere ja siis jälle saabuva kauni ilmaga ühtekokku meeliülendav elamus.

/Järgneb.
Järgmine osa on: Rootsi. Looja käsi. /

Advertisements

Written by Lin

10/03/2011 kell 10:01

%d bloggers like this: