Teed

Mõned mu teekonnad

2006 – Kreeka: Asklepiose juures

Kõige kuulsam tervendaja

Ilmunud Kodutohtris, nr 1, 2007

Oktoober pole Kreekas reisimiseks just kõige parem aeg. Vihmad ja tuuleiilid kipuvad juba oma jõudu näitama. Aga sel hommikul, kui Loutrakist Epidaurose poole sõitma asutasime, oli tuul vaibunud, päikegi paistis ja korraks ilmus taevalaotusele vikerkaar. Sõitsime sinna, kus oli tegutsenud Asklepios, Kreeka kõige kuulsam tervendaja. Inimene, kellest sai jumal.

Sündinud keisrilõikega
Asklepios oli kreeka valgusejumala Apolloni poeg, kelle ema oli surelik Koronis. Juba last ootav Koronis aga ei püsinud Apollonile truu, vaid hakkas semmima ühe tavalise mehega. Valgusejumal sai sellest teada rongalt (mõnes tõlkevariandis ka vareselt), kes kandnud tol ajal veel lumivalget sulestikku. Apollon vihastas halva teate toonud linnu peale ja muutis selle mustaks. Karistuseta ei jäänud ka Koronis, kelle tappis kas Apollon ise või tema õde Artemis. Nähes Koronist põlemas, otsustas valgusjumal siiski oma lapse päästa. Poiss, kellele hiljem pandi nimeks Asklepios, päästeti keisrilõikega, ema põles tuhaks. Arvatavasti oli see üks esimesi, kui mitte päris esimene keisrilõige maa peal.

Kentauri õpilane
Asklepiose kasvatajaks ja õpetajaks sai vana tark kentaur Cheiron, kes õpetas talle hästi põhjalikult ravimise kunsti. Cheiron valdas arstimite kasutamist, loitsimist ja manamist valude vastu ja võlu- ning armujookide valmistamist. Asklepios osutus heaks õpilaseks, kes peagi oma õpetajast kaugemale jõudis. Temast räägiti, et ta oskab ravida kõiki tõbesid. Lauludes kiideti, et Asklepios peletab piina, võtab valud põdejatelt, jagab rõõmu kuldset tervist andes.
Jumalanna Athena olevat andnud Asklepiosele gorgo verd, millel olevat olnud kahesugused omadused: see võis olla väga tappev mürk või tuua surnud tagasi elavate hulka.
Mida Asklepiose nimi tähendab, pole teada. Mõned allikad väidavad, et see tähendab “tükkideks lõikajat” ja et sellest nimest on tulenenud ka sõna “skalpell”. Asklepiose aegadel osati teha koljuavamisi, parandada luid ja haavu. Asklepios osales koos poegade Machaoni ja Podaleiriosega Trooja sõjas, kus tema pojad olid Homerose sõnul andekad ravitsejad.
Asklepios abiellus Salusega (keda ka Epioneks on nimetatud) ja tal oli kuus tütart – Aceso, Iaso, Panakeia, Aglaea, Meditrine ja Hygieia, ning kolm poega – lisaks juba nimetatutele ka Telesphoros.
Pühendunud tervendaja kõige kuulsam ravila ehk Asklepieion asus Epidauroses.

Kivide kõne
Teel Asklepieionisse avanevad väga ilusad vaated. Võib kujutleda, kuidas kunagi ammustel aegadel siia rutanud abivajajad seda ilu vaadates rahunesid, sest teadsid, et siin kaharate mändide all osoonirikkas laululindude ja metsloomade paradiisis võtab neid vastu parim kõikidest ravijatest. Ka meie, bussitäie Eesti turistide meeles rahuneb midagi. Tundub, et siia tahaks jääda tükiks ajaks ja peagi selgub, et see tunne ei peta.
Asklepiose haiglaKõigepealt läheme Asklepiose templi juurde. Alguses olnud see tegelikult tema isale Apollonile pühendatud tempel, mida hiljem hakati aga kasutama poja enese ülistuskohana. Asklepieioni väljakaevamised on võtnud väga palju aega ja tööd, sest tegemist oli mulla alla mattunud laiaulatusliku alaga. Ehitisi pole järel, on kivid, kivid, kivid ning vaid aimata võib, milline on olnud hoonete põhiplaan ja kus miski seisis.
Templi juurde kuulus lahutamatu osana tolos (tholos ehk thybele), mida praegu taastatakse. Selle ümmarguse sakraalhoone tähendus ja otstarve pole selge. Ühed uurijad on veendunud, et selles hoiti madusid, keda Asklepios kasutas ravimisel. Teised seostavad tolose otstarvet labürindiga, mis kaevamistel välja tuli. Siinses muuseumis on aga näha, et tolose põrandal oli suurejooneliselt kujutatud heliotsentrilist maailmasüsteemi, millega kaasnes arvude sümboolika.
Eemale puude taha jääb kunagise staadioni koht. Liikumist peeti väga tervislikuks. Ka gümnaasium oli kehaliste harjutuste koht. Lisaks veel veeprotseduuride võimalused.
Lähedal on ka katagogeion – kunagise kahekorruselise võõrastemaja varemed. Võõrastemajja mahtus vähemalt 167 haiget, võib-olla ka rohkem, sest ei teata täpselt, mitu inimest tollal ühes ruumis ööbis.

Epidaurose antiikteaterKõlavaim antiikteater
Asklepieionis lähtuti põhimõttest, et inimene on tervik. Seetõttu rajati siia ka antiikteater. Enamik turiste sõidabki Epidaurosesse just seda maailmakuulsat ehitist vaatama. Aga giidi arvates on Asklepiose-huvilisi iga aastaga järjest juurde tulnud ja küllap tuleb rohkemgi, sedamööda kuidas ravikompleksi restaureerimine edeneb. Epidaurose antiikteatri akustika on maailmas parimaid. Kuidas see on saavutatud, on tänini suur saladus.
Esialgu mahtus teatrisse 6000 pealtvaatajat, kui aga kõlalistel kaalutlustel ehitati teatri ülaossa istmeridu juurde, hakkas see mahutama 12 000 – 15 000 inimest. Laval toimuv on kuulda ka kõige kaugemates ja kõrgemates kohtades. Seda efekti, mis eriti tugev on lava keskel, püüavad turistid alati tabada. Kes viskab keskel münte maha ja küsib, kas ka ülemistes ridades nende kukkumist kuuldakse; kes loeb Homerose värsse või lihtsalt mõnda lorisalmikest; kes sosistab või plaksutab käsi. Kõige sagedamini lauldakse – üksinda, ansamblis või kooris, nii kuidas kellegi hääl võtab. Paljudes, paljudes keeltes. Imeilusti kõlavad Epidaurose antiikteatris ka eesti laulud.
Aegajalt toimuvad siin klassikaliste draamade etendused. Dekoratsioone need ei vaja, sest mis võiks olla kaunim taust lavasündmustele kui teatriistmetelt avanevad vaated kaugustesse, päikeseloojangule või taevatähtede siramisele. Müramuusika kontserte pole pühapaika lastud, küll aga meenutatakse, kuidas 1958. aastal laulis siin ooperidiiva Maria Callas, kelle laul ajas laiali pilved ja tõi välja Kuu. Callas oli sellest esinemisest ja ülisuurest kuulajaskonnast väga liigutatud. On arvatud, et tal oli üle 40 000 kuulaja – kõik puudki olnud publikut täis. Callas on Epidaurose antiikteatris esinenud mitu korda ja isegi üks Kreekas väljaantud postmark kujutab teda just selle teatri taustal.
1988. aastast on Asklepieioni varemed ja Epidaurose antiikteater UNESCO maailmapärandi nimekirjas.

Ravikunsti sümbol
Iidsetel aegadel levis kogu Kreekas kuuldus arstist, kes inimesed ära kuulab ja nendega haiguse põhjuseid arutab. Asklepios ravis väga palju usu ja sõna abil. Hing puhastus, keha paranes. Tuju tõusis.
Asklepios kasutas raviks maa mõju, lähtudes Maaema Gaia kultusest. Kurtjad pandi maa peale magama ja öösel roomasid nendel mürgita maod. See olevat kutsunud esile rahulikke unenägusid, kus ilmutas end keegi jumalatest. Pärast arutasid haiged Asklepiosega läbi, mida nähti, kuidas nähti, mida see tähendas, ja probleem lahenes. Väga mõjuv oli see raviviis psüühikahaiguste puhul. Aga võib-olla kasutas tohter madusid ka kuidagi teisiti, sest uurijad pole selles osas üksmeelel. Kindlalt väidetakse vaid, et ussid olid Asklepiose pühad teenijad. Seos ravimisega tulenevat mao võimest ajada nahka, mis teeb temast uuenemise ja taassünni võrdkuju.
AsklepiosAsklepiost kujutati kõige sagedamini kepi või sauaga, mille ümber on keerdunud madu. Sellest on välja kujunenud meditsiini sümbol – madu mürgikarikaga. Mõnes sümboleid käsitlevas raamatus (näiteks Varraku vahendusel ilmunud “Kogu maailma märgid ja sümbolid”) räägitakse Asklepiose vitsast, mille ümber põimunud madu olevat kreeka meditsiinijumala embleem ja sümbol. Tegemist pole siiski mitte vitsaga, vaid toeka ja auväärse kepiga, mis on käes ka Asklepiose kujul Asklepieioni muuseumis. Muide, nii see kui ka teised kujud muuseumis on koopiad, sest raidkujude originaalid on hoiul ja kindla valve all Ateenas rahvusmuuseumis.
Mõningatel juhtudel kasutati raviks rohtusid ja sidemeid. Vahendid olid sarnased praegustele – pintsetid ja nõelad, mis samuti on muuseumis näha.

Surematus
Asklepiose meisterlikkus võimaldas tal äratada surnud ellu, kuid kui ta seda ükskord tegi, sattus ta Zeusi viha alla ja peajumal tappis Asklepiose oma välgunoolega. Mõistes aga, kui tähtis oli Asklepios olnud inimestele, võttis Zeus ta tervistusjumalana Olümposele ja tõstis Maokandja tähtkujuna taevavõlvile.
Asklepiosele ohverdati suuri loomi ja millegipärast ka kukkesid. Isegi Sokrates ütles surmamõistetult, et vaja on Asklepiosele kukk ohverdada. Miks selline traditsioon oli, selle kohta on vähe teada.
Veel sadu aastaid pärast Asklepiose surma käisid abivajajad Epidaurose Asklepieionis abi otsimas. Nüüd ilmus neile unenägudes sageli tervistusjumal ise – nende hea arst – ja andis nõu, mida nad tegema peaksid.
Asklepiost pidas oma suguvõsa esiisaks vana arstiperekond, kust sirgus kuulus tohter Hippokrates, kes rajas Kosi saarele samuti asklepieioni tüüpi ravila ja Asklepiose templi. Praeguseks on need maavärina tagajärjel ja aegade kulus ammugi hävinud.
Kosi Hippokratesele omistatud kirjutiste hulgas on säilinud Apolloni, tema poja Asklepiose ja pojatütarde Hygieia ja Panakeia nimel antud vande tekst, mis sisaldab arstikutse kõlbelisi põhialuseid – nn Hippokratese vanne. Hygieiast on tulenenud hügieeni mõiste. Tervislike eluviiside jumalannana kandis ta hoolt selle eest, et inimesed haigustest hoiduksid. Isa jälgedes käis ka Hygieia õde Panakeia, kes valmistas imepäraseid ravimeid – “panatsea” tähendabki imerohtu kõikide haiguste ja pahede vastu. Asklepiose poega Telesphorost seostatakse aga haigete kosumisega ja nende jõu taastamisega. Tütar Meditrine nimest lähtub meditsiini mõiste.
Kreekas tundus, et Asklepiose kuulsus on taas tõusuteel. Kui moodsamatest asjadest rääkida, siis kõlbab Asklepieion eeskujuks nii tänapäeva ravi- ja tervistusasutustele kui ka spaadele.
Ja lõpetuseks: selles kirjatükis on lisaks Kreeka reisil nähtule ja kuuldule kasutatud “Antiigileksikoni”, E. Hamiltoni “Antiikmütoloogiat”, muid tarku raamatuid ja internetimaterjale.

Reisikaaslase fotod, ajakirjas ilmunud.


Advertisements

Written by L.

25/08/2009 kell 22:15

%d bloggers like this: